RÁDE

VAHÁGUVVAMÅLMMÅJ VÁSÁDUSÁ GUDI LI JUO BUORRE MUDDUJ BOAHTÁM BUOREP IELLEMA GUOVLLUJ

Dåhkkida dån la seksuálalattjat råhtjastuvvam

Dat mij la dáhpáduvvam, la duodaj dáhpáduvvam. Ij lijssi badjelgæhttjat jali gæhttjalit vajálduhttet, gå bahás mujto ja báktjasa huoman ihti vas. Dåssju gå dån duosta dåbdåstit allasit dån la illastuvvam, de la máhttelis bessat vijddásappot buorre ja ålles iellemij.

Aloda ietjat jut ij galga skámov dåbddåt

Gå dån la siváv riekta sadjáj biedjam, de sjaddá álkkep skámos bessat. Miján ij la sivva hehpanit, mij lip nuohkásav hehpanam, valla dadi værábut mij hæhttup ájgev ja ållo rahtjamav gålådit skámos besatjit. Moaddása dav nahki dahkat hárjjidallama baktu, sij ietjasis javlli: Mujna ij la sivva hehpanit.

Siváda illastiddjev, ij la gåjt duv sivva

Ållessjattuk illastiddjen la agev ålles åvdåsvásstádus dassta majt sån dujna dagáj. Mánnán la midjij huj álkke tjielggit bahás dáhpádusájt boastovuodajda majt ietja dagájma. Ållessjattugin máhttep sivádit suv guhti duodaj la siválasj, namálattjat illastiddjev, ja ássjeduhttet iehtjama. Dát la gássjel, valla riek ájnas dahkat.

Gávna ulmutjav gesi åskelda ja guhti duv máhttá viehkedit

Håla nuppijn ulmutjijn, jali ienep ulmutjij, dan birra massta la illastuvvam. Dåssju gallegattja vijddásappot bessi jus e subtsasta dan birra ja aktu báktjasijt tjiehkusin guoddi. Gávna ulmutjav gesi duodaj åskelda, ja guhti máhttá viehkedit. Moaddása mijájs lip allasimme buorre viehkediddjijt gávnnam luojvoj doarjjaguovdátjijn, muhtema li vas buorre dårjav ietjasa familjas jali rádnajs oadtjum. Gæhttjala oadtjot buorre aktijvuodav fásstadåktårijn, gávna vájku ådå fásstadåktårav jus lisj dárbbo, sån la ájnas gå galga oadtjot riekta sujtov ja skihpamrudájt/pensjåvnåv.

Dibde ietjat dåbddåt báktjasijt, suhtov, vassjásvuodav, asjmev ja ietjá gássjelis dåbdojt

Ij la imáj jus dujna li garra ja bahás dåbdo. Jus dibdá ietjat dåbddåt ja vuosedit dajt, ja de guoradalá mannen dá dåbdo båhti, de gávna manen dujna li dakkár dåbdo, navti bahás dåbdo giehpeduvvi.

Barggagoade ietjat gássjelisvuodaj jur dan fárta milta mij dunji hiehpá

Dån diedá iesj buoremusát majt dån gierda ja majt dárbaha gå gássjelisvuodajt galga giehtadallat. Mij lip vásedam dat la guhka barggo, majna ij dåhkki gáhtjadit. Muhtema guossidi akti vahkkuj rádevaddev jali terapevta lunna, muhtema vas barggi ålov muhtem ájgev ja válldi guhka båttåjt, muhtemijda li årroma ásadusán buorre ávkken. Stivrrigoade ietjat sujtov.

Biso dårvon gå váseda vuosstemannamijt

Nievres biejve e gádo dakkavide. Gå lip hæjttám sjávot årromis ja gávnnam buorre viehkediddjev, ja soajttá buoragit sujtujn álggám, de muhtem ájge maŋŋela vásedip vuosstemannamijt ja ájttsap vilá l guhkke buorránibmáj. Dalloj la gal ájnas dårvon bissot ja vissjat barggat vijddásappot. Buorre iellem la juonná duv åvdån. Mij diehtep!

DÁPPET LA MÁHTTELIS VIEHKEV ÅHTSÅT

DOARJJAGUOVDÁTJA

Viehkkeguovdátja seksuálalasj illastimij vuosstij la fálaldahka gåsi gájka bessi boahtet. Sijájn dåhkki guládallat juska dujna li ietjá fálaldagá ja dåktår ij dárbaha duv dåhku tjáledit. Guovdátjin iejvvi bagádiddjijt gudi diehti man birra ságasti, ja sij máhtti rádijt vaddet majt máhtá vijddábut dahkat.

FÁSSTADÅKTÅRA

Fásstadåktår máhttá liehket ságastallamguojmme ja tjálet duv vijddábut ságastibmáj psykolåvgåjn, jus la dárbbo. Danen la ájnas subtsastit fásstadåktårij mij duv vájvet.

POLITIJJA

Politijjaj máhtá råhtsatjimássjev diededit. Sij árvustalli jus galggi ássjev guoradallat jali jus la boarásmuvvam. Jus la vahágahteduvvam de dav máhtá politijjaj gujddit ja sij duv viehkedi vijddásappot sadjáj gånnå vuosstájválldi ulmutjijt gudi li råhtsatjuvvam. Politijjan la aj diededimtelefåvnnå masi máhtá tjuojadit ja diededit illastimmårråhav.

SUJTTÁRA

DPS fállá psykolåvggå- ja terapevttasujtov duv dárboj milta. Ájnegis poliklinihkalasj ságastallama, juogosterapijja ja jándurårromijt. Jus dárbaha viehkev almulasj viehkkedievnastusás de dåktår viertti duv tjáledahttet.