DÅBDÅSTUS

Ålmmå(60):

MANEN VIERTTIJ DÁT DÁHPÁDUVVAT?

Mån lav divna dájt jagijt vuornnum dákkir iebdedum råhtsatjibme munji dáhpáduvvin. Iv nagá dádjadit manen dáhpáduváj, jut mån juokkirak láhkáj dibddiv dav dáhpáduvvat. Ietjam sissŋelin diedáv ittjiv la máhttám báhtarit. Lidjiv giddagisán ietjam iellemin, ietjam rubmahin.

Juska diedáv ij la duohta, de la juojddá muv sinna javllam mån oassálasstiv dasi. Valla makkir máhttelisvuoda lidjin mujna guovtijn – gålmåjn ållessjattuk káránij? Soajttá lidjin ienebuv aj? Dát lij dan ájge gå barggiv huksoinstitusjåvnnån Oslon. Dav majt vilá iv dádjada dáhpáduváj badjelasj 30 jage dás åvddåla.

Vuovnnás láhkáj nággiduvviv minibáŋka guoran Karl Johan gahttunin. Giedaj muv duohtadin ja nággiduvviv biednigijt sidjij ålgus válldet. Oavdos láhkáj bessiv dassta. Vásádusá maŋŋela tjåhkkåhiv puban lahkusin, gånnå dåbddiv váksjun muv. Juhkiv ja lidjiv balon. Soames ietjá bále tsábbmujiv ja rievoduvviv sijddogahttunin guovdátjin stádan. Lidjiv vuollagin. Jáhkkiv gájoduvviv gå nágin ålmmå muv dassta ierit maŋen válldin. Bijllaj muv válldin ja årruhij dan lahkusin. Jáhkáv lidjin gålmås nieljes ålmmå. Iv goassak vajálduhte hapsajt ja muosijt gå giehtadaláduvviv årudagán. Báktjij. Dåbddiv lidjiv hávkkamin. Iehtjamav vilá vigálattjan anáv, gå iv mujte jus vuosstálasstiv.

Iv mujte juojddá javladuváj. Gájkka dáhpáduváj dagu savddasin. Lidjin njuoktjama, tjålgå ja siebma. Vastes májsste ja tsivnijdij. Båvsåjt råhttijin mujsta. Sjaddiv dåssju danna tjuodtjot. Mujtáv báktjamijt ålles rubmahin, gå vuorrulakkoj muv sisi nággijin. Vissásit jáhkkiv lidjiv jámátjit. Ij lim jáhkedahtte mån hekkav bierggiv. Vuorddiv dåssju jábmemav. Dan maŋŋela mujtáv sijddaj váttsedahttijn. Vádtsiv ja vádtsiv. Ietjam årruhin bálkestiv båvsåjt ja truvsajt ruhtsáj. Sjoavodiv ja sjoavodiv, ja dåbdduj dagu ittjiv goassak rájnnasin sjatta.

Biejve ja vahko gållin. Dåbdduj dagu juoga lij mujsta váldedum ja bæjsstanam ihkát. Álu pubajt guossidiv ja ålov juhkiv dav ájgev, ienemusát ållu aktu. Mujtáv ålmmå muv duohtadin. Gájkka dåbdduj dagu ij lim almmavuohta.

Diedáv váldeduvviv dan sæmmi årruhij ienep bále. Sæmmi dáhpáduváj juohkka bále. Iv mujte jus tsábmeduvvi, valla vaháguvviv gåjt. Muhttijn lijga dåssju guovtes. Mujtáv avtav guhti vuojnnet lij låjep då nuppijs, dagu gæhttjalij vuosedit sån berustij. Ladnja lij suovvan, gånnå mån vierttijiv vuosstájválldet. Sierralágásj happsa dievdij lanjáv.

Muhttijn lidjin iehtjáda årruhin, ja muhtema guodin lanjáv gå mij bådijma. Mujtáv sjávodisvuodav. Aktij vuojnniv nissunav mánájn asken, madi mån bileduvviv moaddásijs. Iv jáhke mån sunnuv galggiv vuojnnet, valla vuojnniv sunnuv goavke tjadá ruoppsis åvddågåbttjåsin gievkanij. Jáhkáv lidjin ienep ulmutja gievkanin, valla ållu sjávot. Biebmov lidjin guodám duolvas vuoná nanna. Dåbdduj munji dagu lijma giddagisán sæmmi láhkáj. Jut sij lidjin aj danna vuosstemielak.

Akti muvrrasiejne vuossti debtjuduvviv tunællarahpusa guoran juonná stáda guovddelin. Dalloj lij dåssju akta ålmåj guhti muv oajvev adnalij, desik duobbmij ietjas muv njálmmáj. Ja de gáhtolij. Mujtáv dáv buoragit, danen gå dan  lahkusin iejvvijiv oahppásav sijddabájkestimme. Dåbdduj dagu vuojnij mij lij munji gevvam. Sihtiv tjierrot ja gájkka sunji subtsastit, valla oarev gávnniv jut lidjiv sijddaj mannamin.

Ietjá bále guokta ålmmå jåksin muv, gå T-rahte vuossti vádtsiv. Nanos lávgij vádtsin muv lahka, goabbák bielen. Váttsos någåj párkan jågå guoran. Dalloj aj jáhkkiv mujsta dal hekkav válldi, valla sælldát bileduvviv ja guodeduvviv.

Mujtáv aj oasev gå bijllaj váldeduvviv, ja danna illastuvviv sæmmi láhkáj. Ittjiv guossak ulmutjijt dåbdå, dan diehti gå iv muodojt mujte. Valla gájka lidjin gábbmismuodoga. Návti vahko ja máno oajvvestádan sjaddin tjárresvuohtan  munji. Gádjusibme munji lij dalloj gå manniv sijddabájkkáj allevuonan ja sierraláhkáj aktijvuohta bárnijnam. Árggabiejvve dievaj balos, aktuvuodas, vasjes, surgos, åhtsålimes, skuldos ja skámos. Iv nagá mujttet jus goassak usjudalliv politijaj jali iehtjádijda diededit. Diehtiv sissŋálattjat dáv vierttijiv ráhpuj guoddet. Ittjiv goassak usjudalá soames máhtij dádjadit muv dilev.

Moaddi usjudalliv iehtjamav oajttet. Valla mujna lij bárnne mánájgárden, gev ittjiv nagá guodet. Da ájllega gå lidjiv suv siegen, lidjin da ma muv hekkav gádjun.

Valla sissŋálattjat diehtiv ruvva sjaddiv jábmet. Dåbddiv dagu soabmása muv váksjudin ja agev dåbddiv balov. Ittjiv goassak diede guossa bahá vat dáhpáduváj. Mujtáv ittjiv goassak ávvudalá boahtte bæjvváj. Sihkarit lidjiv álkkes bivddo. Agev iehtjádijda lidjiv viehkken, juska sissŋálasj dille lij måjvve ja bæjsstanam. Mujtáv moaddi gå lidjiv vuollagin, de lij miella åskeldit soabmásij. Vierttijiv viessot vaháguvvam ja håjes ålmmån, moadda «rádnaj» muv birra.

Uddni 30 jage maŋŋela, bárnáma guovtes libá ållessjattuga ja viessoba ietjas iellemijt. Mån lav báhtsám skámujn ja skuldojn, valla dårvujn besatjav juogatjit dáv iehtjádij. Ij vaj ietjav galgav suttalussjat, valla dårvujn soajttá lav viehkken iehtjádijda gudi li vierredagov vásedam iellemin.

Dåbdåv lav jåhtuj boahtám, gå lav åskeldam muhtem fáhkaulmutjijda. Nahkam lav aj subtsastit bárnáma guoktásij, jut mån råhtsatjuvviv gå lidjiv 20-jagij sinna. Valla le nav gássjelis bágojt gávnnat gå galgav subtsastit lagámusájda. Dåhkkidam lav muv seksa- ja dåbddoiellem la bæjsstanam, ja jut iv goassak nagá juohket iellemav avtajnik. Esski dálla lav nahkam nággit iehtjamav tjálátjit dán birra. Dálla lav vuorddemlistan traumasujttuj. Dåbåv måvtugin ja moaren, gárves dåmadittjat majt lav vásedam. Sávav ruvvaláhkáj ådå sujttuj tjáleduváj.

Valla de guoktáladdam boahtá. Mij dáhpáduvvá jus e munji jáhke? Gájkka gullu dagu ij la almmavuohtaj tjanádum. Manen dán birra dálla ságastit, nav moadda jagij maŋŋela? Gávnnuji gus ietjá ålmmå gudi li vásedam organiseridum bahávuodav ja råhtsatjimijt? Majt sjaddi rádna, famillja ja bárnáma guovtes javllat? Soajttá l dåssju skibek trauma mij dåssju muv oajven gávnnu?

SKÁBMO JA RAHTJAMUS ÁRGGABIEJVEN

Vájkkudusá ja mij biledimev ja råhtsatjimev tjuovvu 30 jage maŋŋela, ij la dádjadahtte. Ságastallamij maŋŋela fáhkaulmutjij ja ietjá ålmmåj sæmmi åtsådallamij, de vuojnáv gåktu vidjura li.

Ságastallamijn Vaháguvvamålmmå njunnjutjijn Jarle Holseterijn lij sihke buorre ja bávtjas, oadtjot duodastusáv mån iv la ajtu aktu traumaj majna vierttiv árggabiejvijn rahtjat. Manen dåbddu skábmo nav garras nav
moadda jage maŋŋela? Dádjadav mån lav ájgev gålådam rijbadimteknihkaj. Ja de måråstime badjáni, moaddása iehtjádijs jáhkedahtte ælla rijbadam gássjelisvuodajt ma badjáni ájtoj, vahágahttema ja råhtsatjimij maŋŋela.

Munji dåbddu siján gev mån ienemusát berustav, siján la riektá diehtet majt mån lav vásedam. Valla ij la álkke subtsastit ietjas mánájda majt áhtjestiska l vásedam.

Juohkka biejvve álggá sæmmi dåbdujn mij tjuovvu gitta idjaláhtjuj. Válldá ållo energijav biejve tjadá rahtjat. Muhtem biejve vierttiv dåssju liehket måsskusin. Ietjá biejve nággiv ietjam oassálastátjit lahkabirrusin.

Goavgge ja hæsso li muv árggabiejves oassen sjaddam. Ij la ga álkke ájádusájt ja dåbdojt juogadit ietjam fásstadåktårijn. Ságastallama traumapsykologajn le vaddá munji diagnåvsåv PTSD. Ságastallama bájkálasj girkkohærrájn la vaddám munji ulmev ja tjadnam muv SMISOj ja iehtjádijda.

Dan diehti gæhttjalav gávnnat juokkirik árvov ja ulmev pornografijan. Aktijvuohta ja dákkir rihtsovuohta dåbddu dagu válljim mij mujna ij lim. Ja de skábmo badján.

Vargga bæjválattjat vasjodav ietjam rubmahav. Dåbdåv duolvvasin ja slurjjon. Gæhttjalav maŋedit hivsikguossidimijt nav guhkev gå máhttelis. Dát álu vaddá obstipasjåvnåv. Vuorjját nagáv guossidit priváhta ja almulasj hivsigijt. Gæhttjalav agev sijddasim boahtem, juska sijdan hivsigahttet aj dåbddu iebdedibmen ja bávtjas. Le dagu ådåsis vásedit råhtsatjimijt.

Rubmálattjat dåbddu dagu giehtan mielga vuossti mij goassak ij luojte. Tjoajvve l tsaggasin, ja agev dåbddu dagu juojddá amás la muv sinna, mij vaddá gågo dåbdojt.

Bæjválattjat dåbddu tsaggam málestime hárráj. Tsaggam hávsskudallamij. Mujna l agev nuoges biebbmo sijdan, valla bálkestav ienep biebmov gå båråv. Iv dádjada dát boahtá dassta majt lav vásedam. Moaren sjattav ja dármeduváv.

Muv árggabiejvve l bájnnum surgos, massemis, suhtos, skámos ja dármedisvuodas. Dåbddu dagu mån iv la nuoges mij vaddá iebdesvuodadåbdojt ja iv vuojne ulmev iellemijn. Navti båhti aj ájádusá sidáv hiejtedit gájkka.

Ålmåj (69)

Diehtiv juojddá lij boasstot, valla ittjiv diede mij. 30 jage vássin åvddål dádjadiv. Mujna lij barggo sujttodåjman, akti juogostjåhkanimen árvvalattajma dáhpádusáv mij guoskaj råhtsatjimev báhtjas. Hæhkkat dádjadahtjiv, dási lidjiv ham iesj vaháguvvam! Danna ja dalloj álgij muv sujttoprosæssa.

Mann (37): Mån lav ålles bajássjaddamav diehtám divna illastimij birra mánnán, valla esski 37-jagágin, ja sierraláhkáj dalloj gå sjaddiv áhttjen tjáppa báhttjaj, ájádusá vájvedahtjin muv ålov. Áhttjen sjaddat båvtij mujtojt, ja maŋŋela gå æddnám gieres lij bessam ráffáj moadda jagij maŋŋela vaháguvvamij skihpudagá diehti ja psyhkalasj helvida diehti, de lij ájgge barggagoahtet iehtjam gássjelisvuodaj, majt lidjiv vargga ålles birrasis tjiegadam.

Ålmåj (55): Doajvvuv 40-jage gássjelisvuohta lij boahtemin. Lidjiv sirádam, mujna lij ådå iellemguojmme, doajmmiv nievret bargon, måskostiv, balo lassánin, seksuálalasj aktijvuohta lij nievrre; gal dille sihkarit buorrán. Dálkkasa ettjin viehkeda, ettjin ga alternatijvalasj sujttovuoge majt iellemguojmmám oattjoj muv gæhttjalit. Muhtem iehketbiejve, gå lidjiv ságastimen buorre ja jiermmás rádnajn, de badjánin miellaj vuostasj sieldes mujto. Ållu hæhkkat. Dát muv garrasit tjaskaj. De vijmak gávnniv tjielggidusáv. Ja de máhttiv vas válldegoahtet stivrrimav.

Ålmåj (46): Gå muv iedne áhttje jámij, de mån ållu doaddjujiv. Dat lij degu bullar mij luottanij, gájkka vieraj muv oajven. Dalloj mån vuostasj bále subtsastiv nuppijda. Vuorbben lidjin jiermmás ulmutja muv birra. Ráddnam ittjij muv luojte gå dádjadij dát ij lim ståhkamássje, mån vierttijiv subtsastit. Sån maŋŋela subtsastij juhkagåhtiv sælldát subtsastaládijn, dåssju ganugahteduvvam suv vuovsadimes. Dav majt subtsastiv ij lim álkke sunji gullat. Gå dát lij moadda tijma vihpam, de doaddjujiv ållu. Dan maŋŋela oadtjuv hæssoåttjudagájt. Lidjiv lássimuvsaj duogen måttijt biejvijt.