Jus dunji lagámussan la duodastuvvam duv boaddnje, irgge jali báhttja la seksuálalattjat råhtsatjuvvam mánnán, de la ájnas rabásmielajn gæhttjalit ságastit dan birra.
Bæjválasj ássje soajtti liehket gássjelisá. Duola dagu lahkavuohta, seksa, mæddodåbddo, iebdesvuoda dåbdo, suhtto, assjme, vahágahttem ja gássjelisvuoda gárevselgaj anujn.
Ålmmå gudi li illastimev mánnán vásedam, li álu tjiehpe tjiegatjit ietjasa traumajt, valla li dåbdoj gáktuj rasje moatte ássjijn ja sijájn bierri guládallat njuorrisvuodajn ja dádjadusájn nav guhkás gå la máhttelis.
Ávttji suv viehkev åhtsåt jus sujna li stuorra gássjelisvuoda.
Lagámussan máhtá doarjjaásadusáv skuolkkat (namádisát, jus nav sidá) ja gatjádit rádev ja viehkev.
Seksuálalattjat råhtsatjuvvam ålmåj álu dåbddå sån la aktu ietjas vásádusáj ja sunji máhttá liehket huj gássjel subtsastit iehtjádijda skámo/siválasj dåbdoj birra. Åvddål gå sån duosstá dav dahkat, de la dárbbo luohtádusáv ja jasskavuodav ásadit, ja dasi soajttet ållo ájgev dárbaj. Ale bággi suv ilá ålov, dibde suv stivrrit ságastallamijt jus ságastibme la jådon. Gulldala, berusta, valla ale duobbmi.
Sån ij la aktu ietjas vásádusáj ja sivva ij la suv (dát bierri tjielggasit ságastallamijn åvddånboahtet).
Jus dån nissunin jáhká duv boaddnje, irgge jali báhttja la råhtsatjimijt vásedam, valla sån ij sidá dan birra majdik javllat, de soajttá li moadda sivá: skábmo, siválasj dåbdo, fábmogisvuohta.

Gæhttjala loajttot sáhkadit, vuoseda berustimev, håla rabásmielajn. Álu ållo luohtádus ja jasskavuohta dárbaduvvá jus illastuvvam ulmusj galggá duosstat subtsastit. Liege gierddis!

Mujte 85% illastimássjijn illastiddje la lagos ulmutjijs. Gå áhttje, ieddne, tjiehtje, muohtá, soames lahkabirrasin, hárjjidalle, nuorajjådediddje jnv. la illastiddje, de la sieldes gássjel subtsastit daj illastimij birra ma mánnávuodan jali nuorravuodan dáhpáduvvin.
Ájnnasamos la ulmusj ij vuollána, dårvvo ja viehkke gávnnu, valla válldá ájgev.

17 JAGE LAV LÆHKÁM VÁLLDUM BUORRE ÅLMMÅJN

17 jage lav læhkám válldum buorre ålmmåjn. Ittjiv diehtám suv tjiegosvuoda birra gå suv iejvvijiv, ja moadda jage vássin åvddål gå bessiv gullat mij sujna dáhpáduváj gå sån lij 7 jagák mánná.
Árrat juo dåbddiv muhtem ássje ællim navti gåktu galggin liehket. Sån lij nav ietjálágásj ietjá ålmmåjs gejn siegen lidjiv læhkám, ja ållo ittjij hieba dan gåvvåj gåktu ålmmå galggá liehket. Ienemusát guoskaj seksuálalasj aktijvuodav. Sån ittjij goassak álgada seksav, ja gå munnun lij seksa, de dåbddiv sån ij lim dagu sån duodaj la, ja ittjij ietjastis vatte. Gå náv álu dáhpáduvvá, de nissunin dåbddiv dat lij muv sivva … soajttá ittjij desti mujna sidá vellahit. Guhkev ittjiv ájádusájt juoge, ja seksaiellem sælldásit unnoj. Muhttijn várrogisát gæhttjaliv ságastit dan birra, valla dåbddiv seksa lij dakkár tiebmá majt sån sidáj garvvet. Sån unugastij sælldát. Aj gå rádnaj siegen delbastuváj seksa birra jali ságastaláduváj seksuálalasj ássjij birra, de sån ittjij oassálaste dasi.
Muhtem oase lahkavuodas lij aj gássjel… gássjel lij dåbdojt vuosedit gå iehtjáda lidjin lahka… jus soames sunji fármastij jali váldij suv birra gå ittjij dav vuorde, de hielkedij ja ittjij dasi lijkku.
Maŋenagi de muhtem iehkeda gatjádiv sujsta jus lij sivva suv giehtadallamij seksa hárráj … gatjádiv njuolgga jus sujna lidjin læhkám nievres vásádusá seksa aktijvuodan … mujtáv sån suhtaj, ittjij ga sidá hållat dan birra… duolla dálla åvdediv dáv ássjev, ja juohkka bále guhkeduváj ságastallam gitta soames iehkeda ålles subtsas bådij. Subtsas dan 7 jagák báhtjatja birra gev nissun åhpadiddje ja skåvlå hoajddár illastijga juohkka vahko ålles skåvllåjagev.
Sælldát bávtjaj subttsasav gullat, subttsasav majt lij tjiehkam 34 jage. Ittjij aktak dav máhte diehtet, ållessjattuga guovtes lijga suv ájttám. Vájku nav báktjij gullat suv subttsasav, de oadtjuv vásstádusájt moadda imájdallamijda. Navti oadtjuv tjielggidusájt… Duodden seksuálalasj dilláj, sujna lij hæjos iesjluohtádus ja iebdesvuoda dåbdo, sån lij moarrá ja buortos.

Stuora viehkke lij bessat ságastit almmaláhkáj dan birra majt sån lij vásedam … moadda kilo ierit váldeduvvin ålgijs. Vijmak lij soames guhti diedij ja máhtij gulldalit … sån diedij jus sujna lij dárbbo ságastittjat, jus biejve lidjin låssåda, de lidjiv mån danna sunji. Midjij lagámusájda la ájnas liehket danna ålmmåj ævtoj vuodon …
Vierttip ságastit sujna gå sujna la miella… dibddet suv stivrrit ságastallamav… dibddet suv hiejttet ságastimes gå sån dav sihtá… ij bággit… ij nággit… .sån viertti liehket jasska ja dåbddåt luohtádusáv… . Åhtsiv ållo diedojt nehtan, låhkiv ålov ja válldiv aktijvuodav muhtem ålmmåjn guhti lij vásedam sæmmi ássjijt gå muv boaddnje, valla guhti lij boahtám viehka, viehka guhkebuv prosessan.
Ságastijma ålov viehkev åhtsåt ålggolin, valla guhkev muv boaddnje ittjij dasi miededa. Dåssju mujna rabásmielajn ságastij. Vájku vil diehtiv sån dárbahij fáhkaulmutjij ságastit, de ittjiv huoman bággi suv dajna… ja dagu mån jáhkkiv… soames biejve de iesj sidáj guládallat doarjjaguovdátjijn. Dan åvddåla lidjiv iesj guládallam doarjjaguovdátjijn iehtjam diehti … vaj bessiv giehttot iehtjam ájádusáj birra … ja rádudallat gåktu giehtadallat dilev. Dát la læhkám stuora viehkken.

Muv boaddnjen li læhkám 3 ságastallama doarjjaguovdátjijn, ja dá rádjáj la dát nuoges sunji… sunji li dá læhkám riek ávkken. Vuojnáv nav buoragit man ávkken ságastallama li sunji læhkám, ja sån la jåksåm viehka guhkás juo. Oadtjot duodastusáv ij lim suv sivva, gádodit oasev skámos, sån ij la aktu guhti l vaháguvvam – divna dát la merkaham huj ålov.
Lagámusáj dille la låssåt… moaddi åvddål gå duohtavuohta åvddån bådij, de la læhkám miella koffårtav tsåggåt ja vuolgget. Vájku li læhkám ja ájn sjaddi liehket låsså ájge, de lav ávon gå duohtavuodav diedáv ja gå báhtsiv. Iellem la sjaddam viehka buorep maŋŋela gå duohtavuohta åvddånbådij, dálla máhttin aktan rahtjat ja mån máhtáv liehket maŋen nav álu gå sihtá. Sujna la ságastallamguojmme gesi máhttá subtsastit majt sihtá… aj ijájt gå nievremus ájádusá badjáni miellaj.
Jus gáddala, gæhttjala tjábbát ságastit sujna dan birra … jus ij vuorbástuvá vuostasj bále … dibde årrot muhtem gaskav.. valla gæhttjala vas.
Åro danna suv åvdås, valla suv ævtoj vuodon.
Ávttji suv viehkev åhtsåt, valla ale bággi ilá ålov.
Ságasta doarjjaguovdátjijn jus dån dåbdå dárbaha sáhkadit muhtem ulmutjijn, jali åtså iehtjádijt gudi li sæmmi dilen gå dån.
Håla loajttot ja vuoseda berustimev.

Dá li låsså ájge ja ij dát buorrána ietjastis, valla viehkke gávnnu ja aj dårvvo. Avtabuohta la ájnas dættodit jut duv iellem ij galga liehket dåssju suv birra. Ale vajáldahte ietjat dán dilen!! Huvsa vaj dujna l ájgge allasit … namálattjat ájgge ietjat ja ietjat berustimijt huksat!
Guhkke lisj gæjnno, valla manno sjaddá gæhppadabbo gå guovtes aktan mannaba.
Dát la gåjt munnuv lagábut åttjudam, ja dát dåbddu buoragit.